Posted on

Kuidas robottolmuimeja koristab?

Paljudel meie klientidel on olnud küsimus, et kuidas robottolmuimeja ikkagi ruumis ringi liigub ja koristab. Kuidas ta aru saab, et kust peab koristama või kuhu parasjagu minna pole mõtet?

Selles posituses üritangi selgust tuua sellesse, et kuidas kodurobotid oma koristustöödega üleüldse hakkama saavad.

Harilik osa tolmuimejatest

Robottolmuimejad on siiski tolmuimejad. Nad tõmbavad õhku enamvähem piisava kiirusega sisse selleks, et tolm põrandalt või vaiba seest õhku tõuseks ja imuri sees oleva koguja sisse maanduks. Imemise ava asub robottolmuimejatel all pool – masina kõhu all. Kindlasti pole robottolmuimejad võrreldavad “päris” tolmuimejatega (nendest loe siit: Tehnikavalik), sest väike korpus ning väike aku ei võimalda suurt imemise võimsust tekitada. See eest on suuremal osal robottolmuimejatest lausa kaks harjast. Üks, külgmine, mis seinte äärest tolmu kokku pühib ning teine, alumine, mis tolmu imurile lähemale keerutab. Nende, vähemalt kahe, harjase koosmõjul saab igasugune robottolmuimeja suurema osa kergest tolmust kokku kogutus ning päästab teid vaevast.

Tähtis on tähele panna, et vaatamata robottolmuimejate võrdlemisi väiksele võimsusele on nende võlu selles, et nad teevad oma tööd igapäevaselt. See tähendab, et kui hariliku tolmuimejaga imeksite te põrandaid korra nädalas, siis robot on seda nõus tegema näiteks iga tööpäev kell 11.00. Seega 5x tihemini kui teie ise ilmselt viitsiks.

 

Huvitav osa robottolmuimejatest

Mis siis on see, mis robottolmuimejad säärasel viisil ruumis liikuma paneb, et kõik lõpuks puhtamaks saab?

Esiteks loomulikult rattad, tolmuimejat liigutavad edasi rattad, mis on ühenduses mootoriga. Aga peamine asi, millele sääraste masinate puhul tähelepanu pööratakse on nende navigeerimise omadused.

Stiile on erinevaid – Roomba kasutab liikumiseks juhuslikkuse printsiipi. Sõidab edasi kuni takistus tuleb teele, siis pöörab kuni saab edasi sõita jne. Sellise stiiliga roboteid on teisigi, kuid see pole loomulikult kõige efektiivsem aku kasutus, sest mõnele kohale satutakse mitu korda samas kui teised kohad jäävad täiesti puutumata.

neato-robot-vacuum-designboom-04-818x453

Teiseks stiilliks saab pidada nutikamat lähenemist ehk siis robottolmuimeja kasutab moodust skanneerida tuba ning selle baasil määrata oma asukoha toas. See on vajalik selleks, et meelde jätta, kust ta juba on imenud ning kust mitte. Sellised robotid skaneerivad tuba kas siis laseri abil nagu Neato või põhimõtteliselt lae pildistamise abil nagu näiteks Samsung. Hetkel peetakse täpseimaks Neato laseri lahendust. Väike selgitav video on nähtav siit: LINK.

Takistuste äratundmiseks on valdavalt kasutusel andurid, mis on roboti ninas ja ka külgedel. Sisuliselt tähendab see, et asjale otsa sõites saab robot tundliku sensoriga aru, et kokkupõrge toimus ning üritab mujale minna.

Suuremalt jaolt on robottolmuimejad varustatud ka n-ö trepist alla kukkumise sensoriga.

 

Loodan, et sellega on natuke saanud selgemaks see, et kuidas robottolmuimejad koristustööd teevad.