Posted on

Kuidas robottolmuimeja koristab?

Paljudel meie klientidel on olnud küsimus, et kuidas robottolmuimeja ikkagi ruumis ringi liigub ja koristab. Kuidas ta aru saab, et kust peab koristama või kuhu parasjagu minna pole mõtet?

Selles posituses üritangi selgust tuua sellesse, et kuidas kodurobotid oma koristustöödega üleüldse hakkama saavad.

Harilik osa tolmuimejatest

Robottolmuimejad on siiski tolmuimejad. Nad tõmbavad õhku enamvähem piisava kiirusega sisse selleks, et tolm põrandalt või vaiba seest õhku tõuseks ja imuri sees oleva koguja sisse maanduks. Imemise ava asub robottolmuimejatel all pool – masina kõhu all. Kindlasti pole robottolmuimejad võrreldavad “päris” tolmuimejatega (nendest loe siit: Tehnikavalik), sest väike korpus ning väike aku ei võimalda suurt imemise võimsust tekitada. See eest on suuremal osal robottolmuimejatest lausa kaks harjast. Üks, külgmine, mis seinte äärest tolmu kokku pühib ning teine, alumine, mis tolmu imurile lähemale keerutab. Nende, vähemalt kahe, harjase koosmõjul saab igasugune robottolmuimeja suurema osa kergest tolmust kokku kogutus ning päästab teid vaevast.

Tähtis on tähele panna, et vaatamata robottolmuimejate võrdlemisi väiksele võimsusele on nende võlu selles, et nad teevad oma tööd igapäevaselt. See tähendab, et kui hariliku tolmuimejaga imeksite te põrandaid korra nädalas, siis robot on seda nõus tegema näiteks iga tööpäev kell 11.00. Seega 5x tihemini kui teie ise ilmselt viitsiks.

 

Huvitav osa robottolmuimejatest

Mis siis on see, mis robottolmuimejad säärasel viisil ruumis liikuma paneb, et kõik lõpuks puhtamaks saab?

Esiteks loomulikult rattad, tolmuimejat liigutavad edasi rattad, mis on ühenduses mootoriga. Aga peamine asi, millele sääraste masinate puhul tähelepanu pööratakse on nende navigeerimise omadused.

Stiile on erinevaid – Roomba kasutab liikumiseks juhuslikkuse printsiipi. Sõidab edasi kuni takistus tuleb teele, siis pöörab kuni saab edasi sõita jne. Sellise stiiliga roboteid on teisigi, kuid see pole loomulikult kõige efektiivsem aku kasutus, sest mõnele kohale satutakse mitu korda samas kui teised kohad jäävad täiesti puutumata.

neato-robot-vacuum-designboom-04-818x453

Teiseks stiilliks saab pidada nutikamat lähenemist ehk siis robottolmuimeja kasutab moodust skanneerida tuba ning selle baasil määrata oma asukoha toas. See on vajalik selleks, et meelde jätta, kust ta juba on imenud ning kust mitte. Sellised robotid skaneerivad tuba kas siis laseri abil nagu Neato või põhimõtteliselt lae pildistamise abil nagu näiteks Samsung. Hetkel peetakse täpseimaks Neato laseri lahendust. Väike selgitav video on nähtav siit: LINK.

Takistuste äratundmiseks on valdavalt kasutusel andurid, mis on roboti ninas ja ka külgedel. Sisuliselt tähendab see, et asjale otsa sõites saab robot tundliku sensoriga aru, et kokkupõrge toimus ning üritab mujale minna.

Suuremalt jaolt on robottolmuimejad varustatud ka n-ö trepist alla kukkumise sensoriga.

 

Loodan, et sellega on natuke saanud selgemaks see, et kuidas robottolmuimejad koristustööd teevad.

Posted on

Kuidas valida robottolmuimejat?

Robottolmuimejad on uue aja leiutised.

Esimese robottolmuimejaga tuli välja Electrolux. Aasta oli siis 1996 ning masina nimi Electrolux Triobite. Müüki seda mudelit siiski ei antud. Poodi jõudis alles täiendatud variant – Electrolux Trilobite ZA1 aastal 2001. Samal aastal tegi oma esimesi katsetusi ka Dyson, kuulus tolmuimejate tootja Suurbritanniast, kuid kuna nende roboti hind kujunes ulmeliselt kõrgeks (umbes 3000 $), siis seda müüki ei saadetudki.

Esimene Roomba
Esimene Roomba

Päriselt sai robottolmuimejatega jalad alla iRobot. See juhtus aastal 2002 ning nende esimene mudel, iRobot Roomba, müüs kahe aasta jooksul koguni miljon tükki!

Praeguseks hetkeks on iRoboti kõrvale tekkinud mitmeid teisi edukaid robottolmuimejate tootjaid nagu Neato, Ecovacs, Samsung, LG, Hoover jms.

Kuidas aga valida robottolmuimejat, kui otsus selle soetamiseks juba tehtud on?

Esimene ja kõige tähtsam omadus on roboti funktsionaalsus. Vajalik on endale selgeks teha, milliseid pindu robottolmuimeja koristama peaks. Kui teil on kodus palju vaipkatteid, siis tuleb valida ka selline robottolmuimeja, kes sellega hästi hakkama saaks. Sellisel juhul ei tasu valida tolmuimejat, kelle kõhu all pole n-ö komboharja. Just see silindrikujuline hari suudab vaipkatteid puhastada. Kui tegemist on ainult kõvapõrandate ja parkettidele mõeldud robotiga, siis ei ole ei Teie ega ka robot olukorraga rahul.

Programmeerimine ja inimeste kodus olek tulevad mängu siis, kui mõtlete läbi, et kas tolmuimeja peaks imemisega tegelema siis, kui elanikud kodus on, või pigem just siis, kui kedagi pole kodus. Kui te eelistate masinal silma peal hoida kogu koristamise aja, siis pole tähtsust, kas saate programmeerida konkreetse koristusaja igaks päevaks või mitte. Tavalised inimesed aga eelistavad, et robot teeks oma tööd just siis, kui kedagi kodus pole. Teeb ta ju ikkagi tolmuimejale väärilist müra, mis pärast väsitavat tööpäeva võib häiriv olla. Seega on selleks tarvis valida masin, millel üht või teist pidi saab programmeerida tööaja. Näiteks hakkab teie Neato D85 koristama iga hommik kell 10.00. Koristuse aeg varieerub suurelt seoses ruumide pindalaga ning keerukusega (mööbli paiknemine, takistused), kuid umbes 1,5 jooksul peaks kogu töö tehtud olema. Sellisel juhul saate isegi lõunale tulla juba puhtasse kodusse!

Järgnevalt võiks tähelepanu pöörata roboti hoolduse vajadusele. Mugavus on sellise toote puhul võtmetähtsusega! See, kui tihti robottolmuimejat puhastama peaks oleneb nii kodu üldisest puhtusest kui ka näiteks tolmumahuti suurusest. Mida suurem mahuti, seda harvem peate ennast sellega vaevama. Üldjoontes peaks peale tolmukonteineri tühjendamise üle vaatama ka roboti harjad ning need vajadusel juustekarvadest jms puhastama. Samuti tuleks kontrollida rattaid, et nad ikka vabalt pöörleks ning poleks takerdunud.

Parim robottolmuimeja on selline, mis kestab aastaid ning isegi kui midagi juhtub, siis saab pöörduda temaga Eestis asuvasse hooldusesse. Selles osas on kõik meie müüdavad masinad murevabad. Kõik meie pakutavad robottolmuimejad omavad 2-aastast pretsentsiooni esitamise aega ning neid hooldatakse Eestis. Rohkelt probleeme võib tekkida sellega, kui robot küll müüakse Teile veidi soodsamalt, kuid hooldus ja varuosad asuvad näiteks Saksamaal või Poolas. Tihtipeale pole kuudepikkune ootamine väärt seda marginaalset säästu ostuhinnas.

Ja lõpuks hind. Pole parata, aga parimad kodurobotid maksavad lig 1200 €. Samas algavad hinnad juba alla 200 €. Meie e-poes on välja toodud tähtsaimad andmed, mille põhjal saate otsustada, milline oleks teie tingimustele parim robotabiline. Kui kodulehe andmetest ei piisa, siis oleme alati valmis täiendavatele küsimustele vastama nii telefoni teel kui meilitsi.